Neile, kes satuvad blogi postitust lugema ilma tausta teadmata, siis tegelikult on loo eellugu pikk ja keeruline – kokkuvõtlikult on selle aasta poliitilised muudatused tinginud olukorra, kus Saue valla pooled lapsed peavad minema Pääsküla kooli, mida ei loeta just parimaks valikuks. Kuna teemaga oli palju segadust, siis vallavalitsus otsustas teha infotunni ja kuigi tegelikult oli eilne niikuinii varahommikust saadik üks hullumeelne päev, siis otsustasin ikkagi kohale minna ja kuulata siis seda infot.

Üllataval kombel oli kohal üle 10 vallavalitsuse, volikogu, maavalitsuse ja muu töötaja – algus tundus paljulubav. Ka vanemaid oli terve saalitäis – arvestades, et toolid olid nii lähedale üksteisele pandud, et isegi odavlennufirma lennukites jalaruumi rohkem, siis isegi julgeks öelda, et oli üle 100 lapsevanema saalis.

Esimesena siis võttis sõna vallavanem Andres Laisk, kellel siis oli palju ilusaid graafikuid olukorra selgitamiseks tehtud. Kui kokku võtta lugu, siis vald planeerib, et kooliminevate laste arv tõuseb 160-ni aastal 2025!! (mulle jäi küll natuke segaseks, kuidas siis sel aastal juba üle 170 lapse tahab kooliminna ja buumiaastate lapsed alles lasteaias – kuidas see number siis saadud on!)

Järgmisena võttis sõna Harju Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Maris Liiders, kes oli ka ette valmistanud hunnik tarku slaide, mis lasti osalejate silme eest läbi tohutu kiirusega – oma jutus käsitles ta selliseid teemasid nagu erivajadustega lapsed ja samuti vertikaalse ja horisontaalse transpordi olemust – mingil muul ajal ja muus kohas võibolla täiesti asjalik jutt, kuid kahjuks eile õhtul tundus see kontekstist väljas olevat.

Edasi saime Saue valla haridusnõunikult Liivi Siimilt teada, et see aasta läheb kooli 178 last ning neist 72 Laagri kooli, 28 Ääsmäele, 12 Sauele ja 66 Tallinna. Samuti selgus, et Laagri kooli 72 vastuvõetust sai kooli sisse 42 last tänu õdede vendade käimisele antud koolis.

Pääsküla kooli direktor Leena Arras, kes on olnud seotud Pääsküla kooliga 8 aastat ja 7 esimest neist sotsiaalpedagoogina rääkis kooliga seotud plaanidest, padjanurgast ja kabe võistlustest. Kusjuures tuleb tunnistada, et ta suutis isegi rahva ennast kuulama panna ja kindlasti tekkis natuke rohkem positiivsust teema ümber. Samas nukramalt poolelt jäi ikkagi kõlama see, et hetkel Tallinn peab koolile tunnustuseks juba sedagi, et kinni pole pandud ning lähiajal siis kooli ehituslik olukord arvatavasti ei parane. Mainiti ka mingeid investeeringuid, mida on valla poolt lubatud ja mille kohta samuti pikemalt tahaks kuulda. 1. juunil toimub ka minikoolipäev, kus saab siis lastega juba parema ülevaate. Igatahes oli ta ka esimene esineja, kelle esinemise lõpus väike aplaus kõlas.

Ääsmäe kooli direktor Jaanus Kallion jättis endast mulje kui asjalikust direktorist, kes teab, mida teeb. näidati ka pilte ja välimuselt Ääsmäe kooli päris armas – samuti paistab, et pigem tegu keskmisest parema õppekavaga ning sellised faktid nagu parim Harjumaa huvijuht, HM tunnustus, Parima koolisöökla finaalis olemine ja osalemine mingis Comeniuse projektis tundusid täiesti plussidena. Natuke segaseks jäi plokkflöödi tunnid ametlikus tunniplaanis, aga muusikakauge inimesena ei oska kommenteerida. Igatahes ütleme nii, et kui asi oleks logistiliselt lihtsam siis Ääsmäe kool ei tundu vähemalt eilse esitluse põhjal üldse halb valik.

Aga nagu alati, kui asjad juba hakkavad veidi positiivsemat ilmet võtma, siis saab ju kõik korralikult ära rikkuda. Ma ei tea, kas Laagri kooli moekat direktrissi Marju Eelmaad eelnevalt ei hoiatatud, et ta esineb saalitäie inimeste ees, kelle suurim mure on selles, et nende lastel pole lootust Laagri kooli saada, aga igatahes umbes 15 minutist, mis proua esines, siis 10 minutit kõlas kiidulaul Laagri koolile… Kujutage nüüd ette, mis tunne oli kuulata, kui häid tulemusi on andnud poiste ja tüdrukute klassid, kuidas on palju huviringe ja need õpilastele tasuta, toimuvad talvelaagrid, keraamikatuba, iganädalane ujumistund jne.  Padjanurk ja plokkflöödi tund ei tundu seda kõike kompenseerivat…

Järgnes ka küsimuste ja vastuste voor, kuid siinkohal paneksin kirja asjad, mis mind ennast häirivad:

  • OK – oli suur möödalask selle aasta õpilaste analüüsis. Aga hetkel on tunne, et sellest pole õppust võetud ja ikka räägitakse, et järgnevatel aastatel väheneb õpilaste arv, kes esimesse klassi lähevad. Vaadate statistikaameti lehte, kus 2004 – 2008 aastani hoopis sünduvus tõuseb üle-Eestiliselt 23% ja Harjumaal isegi 25%, siis mis imenipiga Saue vallas see kõik muudmoodi käib?
  • Hetkel on olukord, kus kulu Laagri kooli õpilasele on ca. 40000 EEK ja Ääsmäe kooli õpilasele on 70000EEK ja samas lastele, kes Tallinna erakooli lähevad kompenseeritakse 10000EEK (ei viitsi hetkel neid suurusjärke eurodeks teha)
  • Eriti irooniline on see, et alles 7.aprilli õhtul öeldi siis kõva häälega välja, et Saue valla lapsed võivad Pääskülla avaldused viia esimeses avalduste voorus (mis lõppes 7-ndal!) – õnneks küll ma ei karda, et Pääskülla ei pääseks ka teises ringis, aga ikkagi.
  • Nimekirjade avaldamine – põhimõtteliselt saaks vald juba praegu ette teha selle ja järgmise aasta nimekirjad, et mitmes iga laps kooli saamise seisukohalt on. Kahjuks tundub, et seni selliseid nimekirju tehtud ei ole (ja mille alusel siis kirjad saadeti?

Põhimõtteliselt on nüüd küsimus, et kas vallas töötavad inimesed üritavad nüüd järgnevad pool aastat leida loogilist põhjendust anomaaliatele, mille olemus on tegelikult täiesti selge või hakatakse kohe mõtlema, et mida pikemas pespektiivis ette võtta. Minu isiklik soovitus on siiski koolimaja rajamine – ja see mure, et sinna õpilasi ei ole piisavalt… See tundub veidi otsitud mure – Saue vald on tohutult hea asukohaga ja tegelikult väga mõnusa elukeskkonnaga koht. Ainuke must plekk ongi kogu see jama lasteaedadega ja koolidega.

Aga jah – kokkuvõttes võib öelda, et vastuseid ega uut infot info koosolek ei pakkunud… Pigem veel rohkem segast infot ning vastamata küsimusi. Aga samas tekkis ka paar mõtet, et mida teha ja kuidas teha…  Loodetavasti leian ka aega nende mõtete elluviimiseks.

About these ads