Neile, kes satuvad blogi postitust lugema ilma tausta teadmata, siis tegelikult on loo eellugu pikk ja keeruline – kokkuvõtlikult on selle aasta poliitilised muudatused tinginud olukorra, kus Saue valla pooled lapsed peavad minema Pääsküla kooli, mida ei loeta just parimaks valikuks. Kuna teemaga oli palju segadust, siis vallavalitsus otsustas teha infotunni ja kuigi tegelikult oli eilne niikuinii varahommikust saadik üks hullumeelne päev, siis otsustasin ikkagi kohale minna ja kuulata siis seda infot.
Üllataval kombel oli kohal üle 10 vallavalitsuse, volikogu, maavalitsuse ja muu töötaja – algus tundus paljulubav. Ka vanemaid oli terve saalitäis – arvestades, et toolid olid nii lähedale üksteisele pandud, et isegi odavlennufirma lennukites jalaruumi rohkem, siis isegi julgeks öelda, et oli üle 100 lapsevanema saalis.
Esimesena siis võttis sõna vallavanem Andres Laisk, kellel siis oli palju ilusaid graafikuid olukorra selgitamiseks tehtud. Kui kokku võtta lugu, siis vald planeerib, et kooliminevate laste arv tõuseb 160-ni aastal 2025!! (mulle jäi küll natuke segaseks, kuidas siis sel aastal juba üle 170 lapse tahab kooliminna ja buumiaastate lapsed alles lasteaias – kuidas see number siis saadud on!)
Järgmisena võttis sõna Harju Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Maris Liiders, kes oli ka ette valmistanud hunnik tarku slaide, mis lasti osalejate silme eest läbi tohutu kiirusega – oma jutus käsitles ta selliseid teemasid nagu erivajadustega lapsed ja samuti vertikaalse ja horisontaalse transpordi olemust – mingil muul ajal ja muus kohas võibolla täiesti asjalik jutt, kuid kahjuks eile õhtul tundus see kontekstist väljas olevat.
Edasi saime Saue valla haridusnõunikult Liivi Siimilt teada, et see aasta läheb kooli 178 last ning neist 72 Laagri kooli, 28 Ääsmäele, 12 Sauele ja 66 Tallinna. Samuti selgus, et Laagri kooli 72 vastuvõetust sai kooli sisse 42 last tänu õdede vendade käimisele antud koolis.
Pääsküla kooli direktor Leena Arras, kes on olnud seotud Pääsküla kooliga 8 aastat ja 7 esimest neist sotsiaalpedagoogina rääkis kooliga seotud plaanidest, padjanurgast ja kabe võistlustest. Kusjuures tuleb tunnistada, et ta suutis isegi rahva ennast kuulama panna ja kindlasti tekkis natuke rohkem positiivsust teema ümber. Samas nukramalt poolelt jäi ikkagi kõlama see, et hetkel Tallinn peab koolile tunnustuseks juba sedagi, et kinni pole pandud ning lähiajal siis kooli ehituslik olukord arvatavasti ei parane. Mainiti ka mingeid investeeringuid, mida on valla poolt lubatud ja mille kohta samuti pikemalt tahaks kuulda. 1. juunil toimub ka minikoolipäev, kus saab siis lastega juba parema ülevaate. Igatahes oli ta ka esimene esineja, kelle esinemise lõpus väike aplaus kõlas.
Ääsmäe kooli direktor Jaanus Kallion jättis endast mulje kui asjalikust direktorist, kes teab, mida teeb. näidati ka pilte ja välimuselt Ääsmäe kooli päris armas – samuti paistab, et pigem tegu keskmisest parema õppekavaga ning sellised faktid nagu parim Harjumaa huvijuht, HM tunnustus, Parima koolisöökla finaalis olemine ja osalemine mingis Comeniuse projektis tundusid täiesti plussidena. Natuke segaseks jäi plokkflöödi tunnid ametlikus tunniplaanis, aga muusikakauge inimesena ei oska kommenteerida. Igatahes ütleme nii, et kui asi oleks logistiliselt lihtsam siis Ääsmäe kool ei tundu vähemalt eilse esitluse põhjal üldse halb valik.
Aga nagu alati, kui asjad juba hakkavad veidi positiivsemat ilmet võtma, siis saab ju kõik korralikult ära rikkuda. Ma ei tea, kas Laagri kooli moekat direktrissi Marju Eelmaad eelnevalt ei hoiatatud, et ta esineb saalitäie inimeste ees, kelle suurim mure on selles, et nende lastel pole lootust Laagri kooli saada, aga igatahes umbes 15 minutist, mis proua esines, siis 10 minutit kõlas kiidulaul Laagri koolile… Kujutage nüüd ette, mis tunne oli kuulata, kui häid tulemusi on andnud poiste ja tüdrukute klassid, kuidas on palju huviringe ja need õpilastele tasuta, toimuvad talvelaagrid, keraamikatuba, iganädalane ujumistund jne. Padjanurk ja plokkflöödi tund ei tundu seda kõike kompenseerivat…
Järgnes ka küsimuste ja vastuste voor, kuid siinkohal paneksin kirja asjad, mis mind ennast häirivad:
- OK – oli suur möödalask selle aasta õpilaste analüüsis. Aga hetkel on tunne, et sellest pole õppust võetud ja ikka räägitakse, et järgnevatel aastatel väheneb õpilaste arv, kes esimesse klassi lähevad. Vaadate statistikaameti lehte, kus 2004 – 2008 aastani hoopis sünduvus tõuseb üle-Eestiliselt 23% ja Harjumaal isegi 25%, siis mis imenipiga Saue vallas see kõik muudmoodi käib?
- Hetkel on olukord, kus kulu Laagri kooli õpilasele on ca. 40000 EEK ja Ääsmäe kooli õpilasele on 70000EEK ja samas lastele, kes Tallinna erakooli lähevad kompenseeritakse 10000EEK (ei viitsi hetkel neid suurusjärke eurodeks teha)
- Eriti irooniline on see, et alles 7.aprilli õhtul öeldi siis kõva häälega välja, et Saue valla lapsed võivad Pääskülla avaldused viia esimeses avalduste voorus (mis lõppes 7-ndal!) – õnneks küll ma ei karda, et Pääskülla ei pääseks ka teises ringis, aga ikkagi.
- Nimekirjade avaldamine – põhimõtteliselt saaks vald juba praegu ette teha selle ja järgmise aasta nimekirjad, et mitmes iga laps kooli saamise seisukohalt on. Kahjuks tundub, et seni selliseid nimekirju tehtud ei ole (ja mille alusel siis kirjad saadeti?
Põhimõtteliselt on nüüd küsimus, et kas vallas töötavad inimesed üritavad nüüd järgnevad pool aastat leida loogilist põhjendust anomaaliatele, mille olemus on tegelikult täiesti selge või hakatakse kohe mõtlema, et mida pikemas pespektiivis ette võtta. Minu isiklik soovitus on siiski koolimaja rajamine – ja see mure, et sinna õpilasi ei ole piisavalt… See tundub veidi otsitud mure – Saue vald on tohutult hea asukohaga ja tegelikult väga mõnusa elukeskkonnaga koht. Ainuke must plekk ongi kogu see jama lasteaedadega ja koolidega.
Aga jah – kokkuvõttes võib öelda, et vastuseid ega uut infot info koosolek ei pakkunud… Pigem veel rohkem segast infot ning vastamata küsimusi. Aga samas tekkis ka paar mõtet, et mida teha ja kuidas teha… Loodetavasti leian ka aega nende mõtete elluviimiseks.
8. Apr 2011 at 16:35
Tänud Diana ülevaate eest. Lapsevanema emotsioonina peaksin nüüd küll kommenteerima ,et Saue vald oma esinemistega tegi kõik näitamaks seda et eksisteerib kaks vallakodanikku – need kes saavad Saue vallakoolidesse(eliit) ja need kes peavad leppima optistliku kooljuhiga kuid siiski naabervalla alafinantseeritud kooliga(vallavaesed). Minu meelest on vabandused et tegemist on ootamatusega 2011 aastal pehmelt öeldes lapsikud. Kuidas sai minu laps olla vallale ootamatu kui ta oli juba aastal 2005 valda sisse registreeritud. Koolikoha Laagri kooli said need lapsed kelle vanemad olid sisse registreeritud aastal 2003, seega nende lapsed olid teada juba 7 aastat, ehk sündimisest. Seega kui just vallas ei sündinud ,siis nagu õiguseid kodanikul ei olegi. Mind häiris kõige rohkem vallavanema kommentaar ,selles osas et kõigil vallakodanikel ei olegi õigus võrdselt teenust saada (lasteaia koha maksumuses,kooolikoha maksumuses jne)kuna meil ei ole enam sotsialism!!!! Mind huvitab ,nüüd järgmine küsimus – kas see on siis kapitalism. Ei ole ,sest ma ei saa seda ka ju raha eest osta. Jääb ainult üks võimalus – see on anarhism.
8. Apr 2011 at 16:45
Selle fakti unustasin nüüd välja toomata, et kui vald oma reeglid kehtestas siis oli kuskil 10 lapse ringis, kes vanemate õdede/vendade kriteeriumile vastasid… Samas kooli saab üle 40!!!
See kriteerium võibolla siis mõistlik kui õde/vend ka algkoolis käib, aga samas kui näiteks õde/vend 8ndas klassis siis ei tohiks küll nüüd see enam eelist anda :S Eriti kui on võimalus, et tegu valla libaelanikuga, kes nüüd uuesti aasta lõpul valda kirjutas ja tegelik elukoht ikkagi Tallinnas.
Samuti kas keegi sai aru, mida tähendab see jutt, et Tallinn ei kompenseeri oma laste koolitasu – seega me maksame veel tallinna lastele peale, et nad valla koolis käivad???
Ja mulle meeldis lõpus ka küsimus Pääsküla kooli direktorile, et kui palju Saue valla lapsi siis nende koolis käib (alati viidatakse, et suur hulk) – vastus oli 60!!! Seega keskmiselt 5 last igast lennust – isegi kui kooliskäivate laste hulk on 100 iga aasta siis see ju ainult 5%, mida ma nüüd väga suureks hulgaks ei nimetaks:S
8. Apr 2011 at 17:15
Diana, ei olnud 10 ringis – vald vaid arvas et on 10 ringis aga ei kontrollinud .Kõik numrid olid võetud möödunud statistika põhjal aga 2004 muutus Eestis olukord seoses emapalgaga. Reformierakondlased olid oma nii vana otsuse lihtsalt unustanud…..Pääsküla koolis on hetkel õpilasi kokku natuke üle 336 ,seega on 60 last Saue vallast üpriski suur number. Kuid veelkord märgin seda, et need lapsed läksid sinna kooli teisel ajal ja teistel tingimustel mis hakkas kehtima alates käesolevast aastast. Pean märkima ,et koosoleku auditoorium oli liiga suur ,et seal sisulisi otsuseid teha. Minu ootused sellele koosolekule olid väga tagasihoidlikud – koolibussiliin Pääskülani oli minu ainus reaalne ootus(saatsin ka varasemalt selle küsimuse vallavanemale) ja see ka sündis. Isiklikult arvan ,et Eestis peaks olema laiem erakoolide süsteem,kus pakutaksegi siis seda elitaarsemat haridust( inimesed kes panustavad enda laste õpingutesse) ja tugev riigikoolide süsteem mis oleksid kõigile kodanikele kättesaadavad. Tänane haridussüsteem ,kus nn elitaarsus on loodud maksumaksja vahenditest , on minu meelest juba printsiibilt korporatiiv-korruptiivne ning pikas perspektiivis lõhet ühiskonnas süvendav. Kui keegi nimetab ,et see ongi kapitalism kus ühiskondlik rikkus jaotatakse ümber mingite segaste kriteeriumite alusel ,siis mina nimetaksin sellist riiki pigem korporatiiv-korrupiivseks kui kapitalistlikuks. Seega ei saa olla sellist anomaaliat ,et on munitsipaal-erakool. Selline asi saaks olla vaid juhul ,kui on tagatud minimaalne baas munitsipaalhariduse omandamiseks ja siis juba osad lapsevanemad kes on nõus maksma oma lapse hariduse saamisele lisaks riiklikule toetusele ,need siis saavad seda kallimat teenust.Ja see oleks minu arvates kapitalism. Tänane olukord kus keegi saab tasuta eraharidusliku teenust munitsipaalse omandi sildi varjus on minu arvates ebanormaalne.
8. Apr 2011 at 18:58
Aitäh, et võtsite vaevaks… Ei tahtnud tulla nutma sinna koosolekule, mis kasu sellest.
Üks on aga kindel – Laagri eelkool jääb tühjemaks. Mis mõte on viia last sinna eelkooli, kui kooli isegi Saue vallas 2005 a. sündinud lapsed ei saa. Noh, eks eelkoolil jääb u selline roll nagu Kullo Huvikeskusel siis
8. Apr 2011 at 19:05
Olen ka üks neist lastevanematest, keda see teema otseselt puudutab ja minu jaoks on selgeks saanud järgmine. Vaatamata mitmetele Vallavalitsusele sadetud kirjadele, telefonikõnedele ja ka kohapeal vallavanemaga rääkides ei ole saanud selgeid vastuseid oma konkreetsetele küsimustele. Vastatakse võimalikult üldiselt ja ebamääraselt. Jah, härra vallavanem on küll üritanud olla kättesaadav ja vastata, kuid tahes tahtmata jääb mulje, et oodatakse probleemide lahendamist inimeste enda poolt ning mingit abi peale ärakuulamise vallalt ei saa.
Kui aga rääkida Laagri koolist siis olen sarnaselt paljudele arvamusel, et tegemist on maksumaksja rahaga loodud elitaarse ja kõigi võimalike teenustega kooliga vähestele lastele. Põhirõhk on pööratud kvaliteedile, mida saavad tarbida vähesed väljavalitud, kes teevad seda kõigi valla maksumaksjate arvel. Unustatud on aga täiesti, et valla ülesanne on pakkuda kvaliteetset haridust kõigile valla lastele. Mulle on mitu korda öeldud vallaametnikega neljasilmakõnelustel, et probleem on selles, et Laagri kool on liiga hea ja see on tekitanud probleemi. Ma ei saa sellega kuidagi nõustuda. Probleem on selles, et vald ei ole näidanud piisavalt üles tahtmist leida lahendust lastele elukohalähedase koolivõimaluse pakkumisega ja lapsevanemad jäetud oma probleemiga üksi.
8. Apr 2011 at 20:11
Ettepanekuna võiks Saue vald ka Pääskülla minevatele lastele mingi eelise teha. Kui need laste jaoks minevad rahanumbrid nii erinevad on ning Laagri koolis tasuta lastega tegevused ja trennid. Pakun välja tasuta pikapäevarühma valla lastele Pääsküla koolis(siis toiduraha näiteks). Niivõinaa tuleb koolibuss mitte kell 12 kui esimesed klassid lõpetavad vaid kindalsti hiljem. Lapsed saaksid rahulikult mõnes ringis olla või niisama pikapäevarühmas. Vähemalt kõht oleks täis. Pole vist halb plaan kui vald vähemalt niimoodi saaks näidata üles hoolivust!
9. Apr 2011 at 06:43
Agnes!
Laagri koolis on tasuta rahvatants ja laulukoor. Sama on ka Pääskula koolis kindlasti. Ja kui sa tähelepanelikult loeksid valla määrusi, siis sa kindlasti leiad sealt ka punkti, kus on kirjas, et vald toetab laste trenne ja ringe, mis jäävad väljapoole valda.
9. Apr 2011 at 10:01
Heino- Vald toetab huvitegevusi ainult teatud osas mitte 100%, nii et Laagri koooli lapsed on ikkagi eelistatud olukorras. Saan aru, et kaitsed vallavalitsust sest sinu laps juba tarbib kõiki hüvesid meie kõigi raha eest. Juhul, kui ka sinu laps läheks kooli sellel aastal räägiksid hoopis teist juttu.
10. Apr 2011 at 10:09
Ma ei näe nagu mingisugustki põhjust, et kedagi kaitsta.
. Kõik teised huviringid on tasulised. Väljaspool valda aga on võimalik taodelda toetust.
Milliseid hüvesid sa mõtled? Kui sa pead silmas seda, et laps saab tasuta laulda ja tanstida, siis mina seda hüveks kahjuks ei pea
Kui sa mõtled tasuta trasporti, siis vallarahadega veetakse tasuta ka Pääsküla kooli. Samamoodi komepneesritakse valla eelarvest koolilõunad (ma ei saanud aru täpselt kui suures osas – mingist vahest on juttu aga ma eeldan, et vahe mida maksab riik ja mis peaks siis jääma lapsevanema kanda).
Nii, et toetusi jagub kõigile
10. Apr 2011 at 13:28
Heino- su jutt on nagu vallavalitsusel. Nii ongi, et pane laps Pääsküla pommiauku ja siis saad transpordi jne. Normaalsed vanemad ei pane oma lapsi sinna kooli. Muiale kooli minevate laste mured vallavalitsust ei huvita. Pole kuulnud, et mõni omavalitsus oleks nii lastevaenulik.
9. Apr 2011 at 15:44
Kirjutasin seda seepärast, et võibolla siis need vanemad poleks enam nii häiritud olukorrast. Peamine ongi ju see, et Laagri kooli kõrval elavad pered peavad ka lapse Pääskülla panema. Muidu, kus laps saaks peale kooli ilusti jala koju tulla ja süüa kodus, siis antud olukorras peab ta ootama koolibussi, mis ta kodu juurde tooks, aga see et tule kindalsti kohe mitte peale kooli lõppu vaid mitu tundi hiljem. Vanemad ju ometi käivad tööl.Mina arvan et kui võrrelda neid kultusi mida tehakse siiski Laagri kooli lastele ja teistele siis pole see halb ettepanek, pikapäevarühma toit näiteks.
9. Apr 2011 at 16:04
Ääsmäe kooli kunagise kasvandikuna (praegu käin juba ülikoolis) võin selle kooli kohta ainult kiidusõnu öelda. Muidugi ma ei tea kas ja mis seal praeguseks muutunud on. Täpsemalt ma ei tea kuidas see koolivaliku süsteem toimib, aga äkki üheks alternatiiviks oleks äkki Keila kool. Rongitransport on ju ka variant ja uus koolimaja sai alles valmis seal.
Ringide kohta soovitan kõigil vanematel kindlasti uurida noortekeskustes pakutavat, sest enamasti on sealsed ringid tasuta(ja samas on nt Keila noortekas probleem, et kuidas lapsi kohale saada ringidesse) ja kvaliteedilt koolides läbiviidavatega samaväärsed, kui mitte paremad!
13. Apr 2011 at 13:57
Kuulsin just, et kui Laagri kooli esimene klass teeb praegu kirjatähtedes etteütlust, siis Ääsmäe kooli lapsed laovad alles trükitähti sõnadeks. Etteütlusest ei ole neil veel aimugi. Sellise õppimisega ei jõua ju küll kuhugi. Lasteaedadeski tehakse etteütlusi juba.
9. Apr 2011 at 23:13
Kuna ma ise koosolekul ei viibinud, siis loodan lihtsalt, et mu mõtteheietus teemast liiga kõrvale ei kaldu…
Olles ise ajutiselt Laagrist eemal aga muidu seal lapsena üles kasvanud, siis ausalt öeldes tundub mulle veidi ülepingutatud see mure, et lapsed peavad minema Pääsküla kooli. Kas te teate KUI kaua ei ole Laagris üldse kooli olnud? Ja kui paljud lapsed on sõitnud iga hommik tavalise linnaliinibussiga (mitte koolibussiga) vanemate raha eest kooli Pääskülla, Jannsenisse, Kivimäele, Hiiule, Nõmmele, Mustamäele ja Sauele! Ja kõik said koolis käidud ja mõni sai isegi targaks ka…
Jah, ma olen nõus, et antud hetkel on tegemist ebavõrdse olukorraga, kus osa lapsi saab kodu lähedal käia ja osa ei saa. Aga nagu selle postituse pealkiri ka lubas, elu ongi ebaõiglane. Mina ootasin kogu oma kooliaja, et Laagrisse hakataks kooli rajama ja sõitsin iga hommik pool tundi bussiga. Mu sõbrad tulid sama bussi peale pärast kooli Hiiult ja Nõmmelt. Teised kõndisid 18ne pealt koju. Iga ilmaga. Nüüd tulevad lapsed üle staadioni kolme minutiga koju sööma. Ebaõiglane nende suhtes, kes seda teha ei saanud? On ju, eks?
Sellest taustsüsteemist tulnuna on mul väga raske mõista muret, et laps PEAB minema Pääsküla kooli. EI PEA! Pange kuskile mujale, kui Pääsküla ei sobi. Nõmme Gümnaasiumit on aastaid peetud väga heaks kooliks. Keilas on Waldorfkoolgi olemas, valikuid on mitmeid.
Ja minuteada ei ole Laagri kooli vähene mahutavus sugugi ainult selle aasta poliitiliste muudatuste tulem. See on teemaks olnud juba aastaid! Seda kooli ei planeeritudKI algusest peale nii suurena, et Laagri lapsed kõik ära mahuks. Jah, on küll ebaõiglane. Aga paratamatus. Kooli suuremaks ei venita isegi siis kui Andres Laisk ja kogu see ülejäänud kaader tagasi astub.
Lisamärkusena – mul endal pole veel kooliealisi lapsi aga ma ei näe ka ennast paari aasta pärast Laagri kooli ukse taga jalgu trampimas ja kohta nõudmas. Asi pole ilmtingimata seda väärt…
10. Apr 2011 at 00:11
To Katrin:
Hetkel lihtsalt olukord selline, et kui varasemalt oli Saue valla elanikel võimalus minna Hiuule, Nõmmele Kesklinna ja Pääskülla siis kahjuks tänu vallavalitsuse saamatusele on täna suur hulk inimesi olukorras, kus valikus on Pääsküla või mitte miski… Lihtsalt reeglid on muutunud ja Saue valda sissekirjutatud lapsed ei ole oodatud Tallinna koolidesse…
Ja see jutt, et enne kooli oli asi parem… No sada aastat tagasi piisas 4 klassilisest haridusest, 20 aastat tagasi oli mobiil rikaste eelisõigus ja 5 aastat tagasi polnud Laagris koolikohta – küsimus on selles, et kas võrdleme olukorda eilsega või üritame luua paremat homset.
10. Apr 2011 at 08:54
Kõigepealt suured tänud Dianale kokkuvõtte eest, kahjuks ei saanud ise sellel üritusel osaleda ja siit oli hea lugeda,mis tegelikult toimus. Aga Katrinile teadmiseks, et Nõmme koolides on vaat et sama suur konkurss kui kesklinna eliitkoolidesse – ühele kohale kandideerib vaat et 10 last. Ainuke kool Nõmmel, kuhu keegi minna ei taha, ongi see õnnetu Pääsküla gümnaasium, mida isegi Tallinna Haridusameti juht nimetas probleemseks kooliks. Kas tõesti peaks üks lapsevanem oma last sellisesse kooli kerge südamega panema?!? Ja muidugi see uus seadus/määrus, millega Harju maakonna lapsed ei ole Tallinna koolidesse teretulnud, ka see seab vanematele piirangud.
Võrdlused paarikümne aasta taguse ajaga on pisut kohatud – nagu Diana ka mainis, et üritaks ikka luua paremat homset. Kui me kõik praegu vallavalitsuse otsusega rahul oleks ja midagi ei ütleks, siis ei muutuks ju ka midagi, kõik oleks samamoodi edasi ning ei kaalutaks isegi neljanda klassi avamist!
10. Apr 2011 at 14:09
Probleem saab paljuski alguse ka juba lasteaiast- sissekirjutuste arv kõigub just seetõttu ka- me ei saa olla sündinud lapsega saue valla elanik ja kandideerida Tallinna lasteaeda- sest Laagris ei ole ju lasteaia kohta
Paratamatult peab tegema vangerdusi, et laps saaks mingissegi lasteaeda. Ja nüüd on sama teema- kahju!
10. Apr 2011 at 18:26
Ma ei püüa üldse väita et enne kooli oli parem, kust seda välja lugeda annab?
Kas uue määruse tõttu ei ole valdade lastel ÜLDSE võimalik linna koolidesse minna või neid lihtsalt ei oodata sinna väga hea meelega? Sellel on väike vahe..
See määrus on mulle uudiseks ja teeb kindlasti olukorra veel keerulisemaks.
Aga parema tuleviku loomiseks on palju rohkem kasu lahenduste otsimisest, kui vigade ülesloetlemisele pühendumisest.
Antud juhul on tarvis vallavalitsusele selgeks teha, et nad KAS leiavad Tallinna linnaga võimaluse koostööks nii, et lastel on suurem valik koolide osas, kui Pääsküla keskkool, VÕI kaotavad nad hulga maksutulu. Sest ma usun et väga paljudel elab linna piirides mõni vanaema, tädi, sõbranna, kelle juurde ennast sisse kirjutada ja voila – koolide valik on kohe hulga kirjum.
Või on kellelgi ideid, kuidas Laagri kooli suuremaks venitada? Kas see lahendus, et laps käiks õhtuses vahetuses aga vähemasti oma kodu lähedal oleks vastuvõetav? Kui jah, siis tuleks sellest kooli juhtkonnale teada anda. Minuteada, käib hetkel töö ainult hommikuses vahetuses ja õhtuse vahetuse vastu olimingeid argumente veel, mis oleks kindlasti lahendatavad, kui lapsevanemad annaks mõista, et nad oleks sellisest lahendusest huvitatud.
Miks ma tõin võrdlusi paarikümne aasta tagant? Eelkõige peaks meil olema VÄGA HEA MEEL, et see kool ometi lõpuks olemas on. Sest väga kaua ei olnud teoreetiliseltki olemas seda võimalust, et Laagris koolis saaks käia. Nüüd on see võimalus vähemalt osadel lastel olemas.
Et naaber saab ja mina ei saa? Hm, kadeduseuss?
10. Apr 2011 at 18:50
Hetkel siis koolidega see reegel:
- Laagri kooli saavad minna ainult lapsed, kelle mõlemad vanemad on sisse kirjutatud Saue valda
- Tallinna koolides reegel, et esimeses kandideerimisvoorus ei loe sisseastumite eksamite tulemus vaid Tallinna sissekirjutus – seega Saue valla elaniku lapsel 0 võimalus kuhugi kooli saada, kus vähegi tugevam konkurss
Lisaks hetkel Laagri koolil, mida ühelt poolt üritatakse eliitkoolina hoida (õppe kvaliteedilt), siis teiselt poolt katseid ei ole kuna need traumeerivat lapsi – samas Tallinna koolides enamikes katsed.
Ja näiteks oletame, et mõni elupõline Saue valla elanik on ajutiselt olnud sisse kirjutatud mujale (näiteks Tartusse
), siis hetkel on tal samuti võimatu Laagri kooli oma last saada – samas kui näiteks mõni Tallinna elanik on minevikus ühe lapse juba Laagri kooli saanud ja nüüd enne aastavahetust valda regab, siis ta saab ka järgmised lapsed Laagri kooli.
Kas sul ikka on väga hea meel, et sul kodu aknast vaade koolile, kuhu sinu lastel pole lootustki saada??? Ja mis sa arvad, mis tunne on neil lastevanematel, kes selle info said märtsi lõpul ja seega, kes samal päeval või järgmisel ei reageerinud siis nad ongi olukorras, kus peale Pääsküla ja erakoolide muid variante ei ole – minul endal on vähemalt võimalus hetkel jälgida mis toimub ja tulevikus planeerida, mis teha. Samas naabri laps peaks juba sügisel tegema valiku eelkooli osas ja absoluutselt ei tea, mida teha – kas vald jätkab samade reeglitega või jälle muutub miski – sest kirjutades ennast Tallinnasse tähendab 0 võimalust Laagri kooli saada :S
10. Apr 2011 at 19:09
Mina isiklikult nautisin kõige enam, kui mu koduaknast avanes vaade põllule, kus laulsid lõokesed
Aga mis läinud, see läinud…
Ja ausalt öeldes ei ole ma väga seda meelt, et tahaksin oma last maja ette kooli panna. Tead, samas seltskonnas viibida koolis ja peale kooli muutub üsna kitsaks vahel.
Aga noh nende suhtes, kes peavad valiku tegema nüüd ja praegu, siis samas olukorras kirjutaks ennast vist küll väga kärmelt Tln elanikuks…
Tegelikult minu isiklik arvamus on väheoluline. Ja kui seda asja ajada emotsioonidele rõhudes, siis sellest asja ei saa. On küll frustreeriv ja kadedust tekitav (naaber ju sai!) ja ebakindel aga emotsioonid kõrvale jättes, mida me teha saame?
Kuigi mul endal 100% isiklikke huvisid asjas ei ole, siis olen nõus iga kell kaasa karjuma ja toetama neid laagrikaid, kes tahavad vallavalitsuse ja kooli juhtkonnaga koostöös asjast asja saama
10. Apr 2011 at 23:37
Minu soov on teada, mis on siis Pääsküla kooli saadetud laste eelis?
Selge see, et kõik ei mahu Laagri kooli.
Koolibussi asemel võiks laps jala käia 5min(Laagri kooli), see pole nagu justkui eelis.
Tuleks lisaks pakkuda mõni hüve, mis paneks ka need lapsevanemad ja lapsed siis ilmajäämise puhul leppima olukorraga-samas ehk oldaks ka siis pigem juba rahul.
Mõtlemisruumi jätame siis vallale….
11. Apr 2011 at 12:07
Lugesin eelpool Katrini mõtteavaldusi ja elukogenud inimesena võin öelda – kui tulevad sul ükskord lapsed ,siis saad probleemist aru…Pole mõtet heietada teemal ,millest aru ei saa ning mida ei ole endale ka selgeks teinud. Isiklikult arvan ,et on aeg haridusreformiks küps.
- Eestis peab olema riiklik koolisüsteem ,kus hariduse finatseerimine oleks võrdsel tasemel. Ei saa olla ,et üks kool on paremini finantseeritud kui teine jne.
- lisaks riiklikule süsteemile on segafinatseerimisega koolid kuhu saab katsete alusel ning lisaks riiklikule finanstseerimisele finantseeritase seda õppemaksudest.
- vaesematest peredest kuid andekatele lastele on loodud stipendiumite süsteem kompenseerimaks õppemaksu.
Siis ei tekis selliseid maksumaksjate baasilt loodud erakoole või siis nn”eliitkoole” jne. Süsteem selge ja läbipaistev.
11. Apr 2011 at 12:14
Elukogenud inimesena võiksid sa veidi tähelepanelikumalt lugeda mu heietusi
Vihjan siis lõigule, kus kirjutasin, et mul ei ole KOOLIEALISI lapsi ja et PAARI AASTA pärast on.
Küll tunnistan, et ei olnud teemaga päris põhjalikult kursis, sest seda, et valla lastel ei ole võimalik kandideerida teistesse koolidesse peale Pääsküla, ma tõesti ei teadnud, kuna olen üle poole aasta juba Eestist eemal viibinud.
Haridusreformi osas on sul küll õigus.